Olen Triinu, eestlanna, kes elab Inglismaal. Oma ettekandes kõnelen sellest, kuidas minust sai otsekohene loomaõiguste aktivist. Räägin, miks on oluline olla aktivist, kuidas ma sain üle hirmust, et ma pole “kõigi lemmikvegan” ning miks vägivallatu otsetegevus (nonviolent direct action) on hädavajalik, et tuua päevavalgele loomatööstuse halastamatu argipäev.

Võttes eeskuju Greta Thunbergilt ja tuhandetelt noortelt üle Euroopa võitleme meiegi selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu. Teadlaste hoiatusi on ignoreeritud liiga kaua, aeg on tegutseda.

Miks mehed veganiks hakkavad? Millised on meeste veganina elamise kogemused? Kas veganlus on mehelik? Neid küsimusi käsitleb Kadri Aavik loengus, mis põhineb intervjuudel veganmeestega Eestis ja Soomes.

Töötuba keskendub loomade aitamisele ja maailma muutmisele vegan-aktivismi kaudu. Räägime sellest, mida on tehtud enne, mida tehakse praegu ja mida saaks tulevikus teha. Eesmärgiks on anda võimalikult lai ülevaade aktivismispektri ulatusest, pehmemast radikaalsemani, ning arutada selle üle, mis toimib Eestis ja miks. Oodatud on kõik huvilised.

Jake Conroy on USA üks kurikuulsamaid loomakaitseaktiviste. Jake võitles Huntingtoni loomkatsetelabori vastu, olles tegutsenud kampaanias nimega Stop Huntington Animal Cruelty USA (SHAC USA). Loomade eest seismise eest määrati talle 4 aastat vanglakaristust. Tollal peeti loomakaitseaktiviste terroristideks. Jake’il on põnevaid lugusid sellest, mida tähendas “terroristiks” märgistatud inimese elu 9/11 rünnakute järgses Ameerikas. Jake on ka Ocean Defense International asutaja, olles aidanud juhtida USA vetes esimest vaalajahile vahelesegamist. Hetkel töötab ta keskkonnakaitseühingus Rainforest Action Network, mis tegeleb vihmametsade kaitsega. Jake’i lugu kajastatakse peatselt esilinastuvas filmis “The Animal People”, mille on tootnud Joaquin Phoenix.

Kõnelen metsa- ja loomakaitse kokkupuutepunktidest, metsaelanike heaolust ning kaitsest. Mida intensiivsem on metsade majandamine – see tähendab, mida rohkem tehakse lageraieid ja raiet üldse, kasutatakse rasket metsatehnikat ja soodustatakse üheliigiliste majanduspuistute teket – seda enam hävib metsade liigirikkus. Vanu puid ja puutumatut loodust eluks vajavad liigid jäävad aja jooksul üha pisematele looduskaitsesaartele lõksu, kuni hääbuvad sootuks. Seepärast on oluline hoida meie metsades elupaikasid kõigile liikidele ning nende elupaikade vahelist sidusust, vastasel juhul jääme ilma ühisest liigirikkusest.

Eesti veganid käisid Islandil ja Soomes ning kutsusid kohalikud Taimetoidumessile, et rääkida selgeks, kes siis on suurimad veganviikingid Põhjalas ja miks? Juttu tuleb veganluse arengust kolmes riigis, liikumise sarnasustest ja eripäradest, ning oodatud on kuulajate provotseerivad küsimused stiilis, kas hoopis rootslased polegi need kõige kõigemad? Osalevad Eesti, Islandi ja Soome vegan seltsid, arutelu juhib Kadri Sikk. *Projekti rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu

Ultramaratonijooksja Fiona Oakes (50) on püstitanud neli maailmarekordit. Ta on olnud kiireim naine, kes jooksnud kõigil seitsmel kontinendil ja põhjapoolusel. 14-aastaselt ütlesid talle arstid, et ta ei hakka enam kunagi korralikult kõndima, rääkimata jooksmisest. Talle teostati kümneid põlveoperatsioone, mille tulemusel eemaldati kogu tema parem põlveliiges. Fiona on olnud alates 6. eluaastast vegan, ta peab umbes 400-pealist farmiloomade varjupaika.    Selleaastasel Taimetoidumessil esilinastub Eestis peaprodutsent James Cromwelli (kassahitist Babe) ja auhinnatud režissööri Keegan Kuhni (Cowspiracy, What The Health) täispikk dokfilm “Running for Good”, mis jälgib Fiona Oakes’i teekonda maailma raskeimale, 250-kilomeetrisele jooksule Sahara kõrbes. 

Film on eestikeelsete subtiitritega. Filmijärgselt Skype sild Fiona Oakes’iga, vaatajatel võimalik küsimusi esitada.